Linnapea Jaanus Tamkivi kõne iseseisvuspäeva tähistamisel Kuressaares

Väga austatud kaaskodanikud, kallid kuressaarlased!
Õnnitlen teid kõiki Eesti Vabariigi sünnipäeval ja soovin teie kaudu õnne ja edu ka kõigile teie tuttavatele-sõpradele. Sünnipäeva number ei ole sedakorda küll ümmargune, kuid see fakt ei vähenda mingilgi määral riikliku pidupäeva tähtsust.
Iseseisva Eesti riigi sünnipäevad on läbi aastate möödunud väga erinevates olukordades. On üldse omamoodi ime, et suurriikide meelevallas oleval väikesel Eestil õnnestus 1918. aasta veebruaris oma iseseisvus välja kuulutada. “Manifest kõigile Eestimaa rahvastele” – nõnda kõlas sel päeval Päästekomitee poolt välja kuulutatud ajaloolise dokumendi nimi, mis sai aluseks Eesti Vabariigi väljakuulutamisele. “Igal rahval on õigus valida suveräänsus, mille all ta tahab elada.” – See on vaid üks lause sellest dokumendist, mis ometigi näitab selgelt ära üleskutse sisu ja meelsuse. Teame ajaloost, et 24. veebruar oligi tol kaugel aastal ainuke võõrvõimust vaba päev Tallinnas. Juba järgmisel päeval vahetasid Saksa väed välja jalga lasknud Vene väed ja okupatsioon jätkus. Üks suur vahetas välja teise ning väikese rahva kannatused jätkusid. Esimene hingetõmme jäi väga lühikeseks, kuid 24. veebruaril 1918. aastal tehtud sammul oli jääv ajalooline tähtsus. Tol päeval astus eesti rahvas taas vabade rahvaste perre.
3. mail 1918. aastal tunnustas Eesti riigi iseseisvust Inglismaa, järgnesid Prantsusmaa ja Itaalia. Iseseisva, kuigi hetkel okupeeritud riigi ajalugu oli alanud. Alles oma kolmandat sünnipäeva sai Eesti tähistada vabaduse tingimustes ja nii jäi see paarikümneks aastaks, kuni võõras jõud jällegi tuli ümber muutma seda, mida vaba rahvas oli tõsiste pingutuste tulemusena saavutanud. Järgnesid rasked sõja-aastad ja sellele järgnev okupatsioon, mil ka sini-must-valgete värvide juhuslik kokkusattumine tõi kaasa tõsiseid probleeme. Rääkimata iseseisva ja vaba Eesti riigi sünnipäeva tähistamisest. Kuid vabaduse ihalus ja teadmine, et kord on vabad oldud, ei jätnud eestlasi ka sel perioodil.
Eesti rahvas on läbi ajaloo väga palju pidanud kannatama ja kaotusi taluma, kuid lõpuks on meil õnne olnud – me elame vabana oma riigis. Vabadus aga ei ole ju midagi muud kui võimalus paremaks. Ja paremaks on meil veel palju asju tahta. Kindlasti on meie riik veel täiuslikkusest kaugel, kuid see ei peaks mitte vähendama, vaid hoopis suurendama meie indu tegutsemisele.
Seistes täna koos siin Kuressaare südames sooviga pidulikult tähistada omariikluse sünnipäeva, meenutagem, et tähistame koos vaid üheksandat taassünni aastat. Saame nautida ja tunda uhkust selle üle, millest paljud ja paljud väikerahvad maakeral ainult unistavad – võimalusest ise olla ja otsustada oma saatuse üle.
Oleks suurepärane, kui oma riigist mõtleksime ka paljudel teistel päevadel peale 24. veebruari ja 23. juuni. Sest see, mis meie jaoks on täna nii selge ja loomulik, ei pruugi alati nii olla. Ajalugu on seda meile korduvalt näidanud.
Milles peitub Eesti tugevus?
“Eesti tugevus on eelkõige terve mõistus, õppimisvõime ja tegutsemistahe. Eesti tugevus on tema väiksus, kui suudame seda arukalt tööle rakendada” – nii on lausunud meie president ja me kõik tahame teda väga uskuda, sest riik on küll konkreetne oma piirides, kuid üsnagi haaramatu oma seostes ja sügavuses.
Kust riik algab ja kus ta lõpeb?
Seadustega on paika pandud omad mängureeglid, kuid erinevad inimesed tajuvad seda sageli väga erinevalt. Usun, et väliselt algab riik meie jaoks siitsamast kodusest Kuressaarest. Kuid sisemiselt? Kas algab ta hommikuste uudistega, on päev läbi kusagil läheduses ja lahkub, kui õhtul koju jõuame ja enda järel ukse kinni tõmbame?
Tänane päev on väga sobilik selleks, et enda sees nendele küsimustele vastused leida.
Teame ju koolipingist – selleks, et oleks oma riik, on vaja kolme põhilist komponenti – oma territooriumi, oma rahvast, oma seadusi. Kuid sageli unustame, et riik on kõikjal ühes mõõdus. Ei saa Tallinnas või Tartus olla rohkem Eesti riiki kui Kuressaares või Kärdlas. Piltlikult – riik ei saa olla nagu värvilaik kaardil, mis keskelt on tumedam ja mida serva poole, seda heledamaks muutub. Eriti veel, kui tegu on väikese riigiga nagu Eesti.
Riiki ja tema hüvesid peab jätkuma igale poole, ka väljapoole Tallinna. Meie riigi sünnipäev on suur sündmus, mis ühendab kõiki riigi kodanikke, noori ja vanu, mehi ja naisi, töökaid ja tublisid. Kõiki meid, sest me ise olemegi see riik.
Palju õnne meile kõigile!