Lühidalt

Lümanda valla tänavune eelarve on 3,8 miljonit krooni ning selle täitumine kujuneb väga pingeliseks, ütles vallavanem Jaanus Reede.
Vallavanema sõnul läheb 1,4 miljonit krooni ehk 37 protsenti eelarvest Lümanda põhikooli, Taritu lasteaed-algkooli ja Lümanda lasteaia ülalpidamiseks. Enam kui miljon krooni (28%) kulub volikogule ja valitsemiseks. Lümanda ja Taritu kultuurimaja ning samas asuvad raamatukogud saavad 580 000 krooni (15%). Nimetatud summa sisse mahub ka kultuurimajade ning raamatukogude juhatajate 20-protsendiline palgatõus ning kino näitamisega seotud kulud. Sotsiaalhoolduseks on ette nähtud seitse protsenti eelarvest.
Investeeringuteks on vald reserveerinud eelarves 160 000 krooni, mida saaks kasutada RIP-i abiga plaanitud kahe objekti remondi kaasfinantseerimisel. Vald tahab välja vahetada Lümanda põhikooli elektriseadmestiku ja klasside valgustuse ning muuta Lümanda kultuurimaja saali universaalsaaliks, mida saaks kasutada ka spordiüritusteks ning kohaliku põhikooli kehalise kasvatuse tundideks.
10 000 krooni läheb eelarvest kohalikule vetarstile, et pärast kohaliku põllumajandusühistu likvideerimist säiliks vallas loomaarsti teenus. Lümanda valla reserv fondi jääb tänavu 67 000 krooni.
Laimjala sai uue eelarve
Laimjala vallavolikogu kinnitas selle aasta eelarveks 3,3 miljonit krooni, mis on ligilähedaselt sama suur kui mullu. Vallavanem Vilmar Rei sõnul läheb 40 protsenti kuludest Kahtla põhikooli ja Laimjala lasteaia ülalpidamiseks. Valitsemiskuludeks on ette nähtud neljandik eelarvest, kusjuures palgatõusu sel aastal valla palgal olevatele ametnikele ja teenistujatele ette nähtud ei ole. Laimjala kultuurimaja ülalpidamiseks ning kultuuriüritusteks kulub 11,5 ja sotsiaalhooldusele 8,4 % eelarvest. Suuremate kulude hulka kuuluvad veel investeeringud, milleks on ette nähtud 90 000 krooni, ja reservfond, kuhu jääb 57 000 krooni.
Kihelkonna uus eelarve näeb ette lasteaia ostmist
Kihelkonna vallavolikogu kinnitas käesoleva aasta eelarveks 5,5 miljonit krooni, mis muu hulgas sisaldab laenu võtmist lasteaia ostmiseks. Kihelkonna põhikooli ülalpidamiseks läheb tänavu 1,2 miljonit ning lasteaia kuludeks 631 000 krooni. Eelarve näeb ette ka laenu võtmist lasteaia ostmiseks, kuid laenu suurust ei soostunud vallavanem Aivar Kallas esialgu Meie Maale avalikustama. “Enne kui laen pole käes ja tehing tehtud, ma laenu suurust ei ütle,” sõnas Kallas. Praegu rendib vald lasteaiahoonet ühelt eraisikult, mis vallavanema sõnul läheb aga kulukaks. Ka ei saa omavalitsus lasteaias remonti teha, kuna eraomandi remondiks riigi ega valla raha kulutada ei tohi. Valitsemiskuludeks läheb Kihelkonnal ligemale miljon krooni, hooldekodule 580 000, rahvamajale 139 000 ja raamatukogule 110 000 krooni. Lisaks maksutuludele planeerib vald tänavu eelarvesse laekumisi ka Tagamõisa koolimaja ning valla keskuses asuva endise Vene piirivalve sauna müügist. Müüdavaid objekte võib lisanduda teisigi, kuid seni ei ole volikogu neid veel erastamisnimekirja kandnud.