Muhu-mandri vahelise silla saatuse otsustab valitsus

Eile Saaremaa püsiühenduse komisjonilt kavandatava Muhumaa ja mandri vahelise silla kohta lõpliku info saanud teede- ja sideminister Toivo Jürgenson esitab märtsi lõpul materjalid otsustamiseks valitsusele. Jürgensoni väitel räägib silla ehitamise kasuks fakt, et 20 aastat pärast silla valmimist on see end ülesõidumaksude arvelt ära tasunud ja võimaldaks edaspidi inimestel Saaremaale tasuta sõita.
Püsiühenduse komisjoni esimehe, maavanem Jüri Saare sõnul ootavad nad valitsuselt ennekõike põhimõttelist otsust, kas projektiga tasub jätkata. “Me ei looda, et näiteks juba järgmisel aastal ehitustöödega alustamiseks raha antakse. Kui valitsus on projektiga rahul, peab riik esmalt eraldama raha sillaehituses vajalikeks uuringuteks ja projekteerimiseks,” ütles Saar. “Kui aga kõik läheb hästi, saame me silla ehk juba selle kümnendi jooksul valmis.”
Komisjoni hinnangul oleks püsiühenduse loomine majanduslikult mõttekas ka seepärast, et aastaks 2035 prognoositakse riigi doteeritava parvlaevaliikluse kulude kasvu aastas praeguselt 50 miljonilt 200 miljonile kroonile. Saare sõnul jõudsid nad pärast kolm aastat kestnud tööd veendumusele, et arutlusel olnud viiest võimalikust sillaehitusvariandist odavaim ja kahjutum on sillaehitus üle Viirelaiu. “Esiteks on see variant odavaim ja teiseks ei taha me trügida Kessulaiule ja teistele sinna jäävatele väikestele laidudele, kus pesitseb palju merelinde,” ütles Saar.
1,5 miljardit krooni maksva silla ehitamiseks kuluks neli aastat. See teeb iga-aastaseks finantseerimisvajaduseks umbes 400 miljonit krooni, mis on suur osa maanteeameti aastaeelarvest. “Viimasel ajal on aga hakatud rääkima võimalikust kuni 50 protsendi suurusest finantsabist Euroopa Liidult ja sellisel juhul kuluks Eesti riigil silla ehitamise ajal 200 miljonit aastas,” ütles Saar.
Komisjon pakub varuvariandina riigi poolt kontrollitava spetsiaalse sillaettevõtte asutamist, mis otsiks ise rahastamisvõimalusi ja koguks hiljem 20 aasta jooksul sillaületusmaksu, tasumaks sillaehituseks kulunud pangalaen. Sillavariandi miinusteks märgib komisjon tugeva tuule, mis võib liikluse peatada. Lisaks nõuab kuni 35 meetrit kõrge sild talvel pidevat libedusetõrjet tagamaks turvalist liiklust.
Tunnel sillast odavam
Kuigi Suure väina alla ehitatava silla ehitamine tuleks Norra ja Rootsi ekspertide väitel sillast umbes 50 miljonit krooni odavam, eelistab püsiühenduse komisjon silda.
“Ma kardan, et ainuüksi silla ehitamine oleks Eestile ettevõtmine, millele suuruselt pole seni võrdset,” ütles Jüri Saar. “Tunneli ehitamisega ei saaks me praeguses seisus hakkama, mis sest, et Rootsi ja Norra spetsialistid meid nõustavad. Lisaks oleks tunneli puhul suur võimalus maauuringutes veidi eksida ja nii ootamatutele takistustele põrkuda.”
Tunneli suurimate miinustena toob komisjon sillast suuremat katastroofiriski. Lisaks ei sobi kilomeetreid pikk tunnel liikumiseks jalgratturitele. Samuti nõuab tunnel pidevaid pumpamis-, ventilatsiooni- ja valgustuskulusid ning suuri investeeringuid turvasüsteemidesse. “Pealekauba on mõnele inimesele sellistesse tunnelitesse sisenemine juba puht psühholoogiliselt vastuvõetamatu,” lausus Saar.
RISTO BERENDSON Eesti Päevaleht