Riik jätab Ruhnu saare koolimaja luteri kirikule

Ruhnu saare keskel asuva Ruhnu põhikooli hoone kuulus enne sõda Eesti Evangeelsele Luterlikule Kirikule (EELK), kuid viimased kuuskümmend aastat on koolimaja ja seda ümbritsevat 3,3 hektari suurust krunti hallanud Ruhnu külanõukogu ning hiljem vallavalitsus. Koolimaja tegutseb kiriklas alates 1875. aastast.
Ehkki Ruhnu koguduse üheksast liikmest seitse on seisukohal, et koolimaja võiks ka edaspidi vald hallata, nõudsid kõrged kirikuvõimud kinnisvara tagastamist. Ruhnu kogudus ise hoonet ei vaja, sest Rootsis elavate ruhnlaste rahaabiga valmib selle aasta jooksul uus kogudusehoone. “See on vist neil selline üldpoliitiline suund, kõik oma varad tagasi saada,” lausus Ruhnu vallavanem Kaarel Lauk. “Konkreetselt neile hoonet vaja ei ole, see on rohkem põhimõtte küsimus.”
Sügisel taotles Ruhnu vallavalitsus vabariigi valitsuselt koolimaja ja krundi kirikule tagastamata jätmist. Soovi põhjendati sellega, et endine kirikla ja nüüdne koolimaja on vallale väga oluline sotsiaal- ja kultuuriobjekt. Põhjenduseks toodi ka see, et hoone on ruumilahenduse poolest ja asukoha tõttu just koolimajaks sobilik.
Kuigi valitsus otsustas eile vallavalitsuse taotluse rahuldamata jätta ning kinnisvara kirikule tagastada, ei oota Ruhnu koolilapsi siiski tänavale heitmine, sest EELK lubas anda hoone vallale vähemalt viiekümneks aastaks tasuta rendile. “Kool on ju kiriku asutatud ja ega kirik hakka sealt kooli välja puksima,” on viidanud EELK Konsistooriumi haldusdirektor Tarmo Lääts.
Vallavanem Kaarel Lauk ütles, et hoolimata lubadusest anda koolimaja null-rendile, muutub hoone majandamine kirikule tagastamise tõttu tunduvalt keerukamaks. “Et ta konkreetselt koolina toimima hakkaks, on vaja teha üsna kapitaalselt remonti. Lumi sajab WC-s prill-lauale, aknad puhuvad rõõmsalt läbi,” kirjeldas vallavanem. Tema hinnangul nõuab remont vähemalt miljonit.
Vallal endal koolimaja remondiks raha ei ole. Mullu pidi Ruhnu põhikool saama kapitaalremondiks 700 000 krooni Saarte programmi kaudu, kuid jäi rahast ilma just segaste omandiküsimuste tõttu.
Praegu õpib Ruhnu põhikoolis kümme last, eelmisel aastal ei läinud esimesse klassi ühtegi õpilast. Kool on ainulaadne selle poolest, et seal on ainsana kolmest eri klassist (4., 5. ja 7.) koosnev liitklass. Ruhnu koolis on kaks põhikohaga õpetajat, kooli direktor on bioloogiamagister Mari Sarv.
ANDRES SEPP