Saaremaa viikingid kavatsevad maailma vallutada

Saaremaa viikingite eesotsas seisab kunstnik Enn Kaljo. “Mullusuviste Kuressaare merepäevade ajal, kui viikingiküla korraldajateks olid inimesed väljastpoolt Saaremaad, tekkis ka siin grupp inimesi, kellele viikingite elu väga huvi pakkuma hakkas,” rääkis ta. Nüüdseks on ühing jõudnud ametliku vormistamiseni ning tänavustel merepäevadel korraldavad viikingite mereäärset elamist ja olemist juba meie oma saare viikingientusiastid. Lisaks sellele on kaasaegsetel saarlastest viikingitel peas ja paberil valmimas üsna mitmeid suuri ja küllalt utoopilisi plaane.
Viikingiküla mere kaldale
Lümanda vallas Atla külas on valmis vaadatud mereäärne maatükk, kus tulevikus peaks asuma viikingiküla. “Künkal seisev viikingiasula peaks mere poolt vaadates jätma linnuse mulje, kaitsetara sisse jääb paarihektarine küla, kus asuvad vanas stiilis elamud, püstkojad ja varjualused ning kindlasti sepikoda,” kirjeldas Kaljo. Kevadel ja suvel on seal plaanis korraldada igasuguseid üritusi, talvel saaks küla kasutada näiteks inglise keele ja loodushoidliku majandamise koolituskeskusena.
Ümberkaudseid talusid kaasa haarava ökomuuseumina planeeritud küla ehitamine on tänapäeva viikingite eestvedaja sõnul pikk ja kallis protsess, mida tuleb alustada maa mittetulundusühingu valdusse saamisest ja Euroopa Liidule rahataotluste koostamisest. “Loodame väga ka väliseestlaste abile. Nüüdseks on meiega liitunud Toronto Saarlaste Ühing, mis astus täies koosseisus meie ühingu liikmeks, huvi on tuntud ka mujalt välismaalt,” märkis Kaljo, kelle sõnul on saadetud liitumisettepanekud ka paljudele Eestis tegutsevatele firmadele, kelle nimi või logo on mingil viisil viikingite tegevusega seotud.
Linnustele muistne nägu
Üks idee on seotud Saaremaal asuvate linnustega: viikingid tahavad neist vähemalt mõned korda teha. “See tähendab, et linnustele antakse, vähemalt osaliselt, tagasi nende muistne väljanägemine. Vallid tehakse korda ja taastada tuleks ka mingisugune osa sisehoonestusest. Enne rekonstrueerimist korraldatakse muidugi arheoloogide järelevalve all väljakaevamised,” rääkis Kaljo, kelle sõnul võiksid taastatavate linnustena kõne alla tulla Kaarma ja Kihelkonna linnus või Mustjala vallas asuv Lihulinn.
Viikingilaevaga Ameerikasse
“Laevaehitus oleks kõige konkreetsem ja käegakatsutavam asi, kui rahaasjad liikuma saab,” ütles Kaljo. “Kui võtta asja selles valguses, et saarlased olid viikingiajastul Läänemere ühe kardetavamad ja vanemast soost viikingid, siis on loomulik, et ka kaasaegsed saarlastest viikingid endale ühe laeva ehitavad. Teistes endistes viikingimaades ehitatakse praegu viikingilaevu sadade kaupa,” nentis ta.
Et paadiehitusfirma Saare Paat soomlaste tellimusel ühte viikingilaeva ehitama hakkab, loodavad Saaremaa viikingid oma saare paadiehitajatelt ka endale ehtsa viikingilaeva eeskujul ehitatud aluse tellida.
Laevaga oleks võimalik sõita Kuressaare, Saaremaa ja Eesti sõpruslinnade vahet ja viia sinna kultuuri- ja majandusinimesi ning -projekte. Saaremaa viikingite pealiku sõnul pole õigesti ehitatud viikingilaevaga üle ookeani Ameerikassegi sõita mingi probleem. Kui laev valmis ja meeskond koos, kavatsetakse selline reis kindlasti ette võtta.
Laevaehituse rahastamistaotlused on saadetud Kuressaare linnale ja Saaremaa omavalitsuste liidule, samuti Saaremaa ja Kuressaare sõpruslinnadele ja -maakondadele. “Kui kõik need meie üritusele õla alla panevad, ei tohiks olla raske laevaehituseks kuluvat paari miljonit kokku saada.”
TIIU TALVIST