Esimesed teated mässavalt merelt Karala, Loonalaiu ja Vilsandi alla uhutud neljameetristest prussidest tulid teisipäeval. “Tuli kümneid tihusid. Kõik roheliste viisnurkade ja kirjadega korrektselt markeeritud puit, mis ilmselt ei ole eestimaist päritolu,” rääkis Vilsandi rahvuspargi direktor Arvo Kullapere.
Et väärtuslik tarbepuit kuivale tassida ja kodudesse vedada, oli Kihelkonna ja Lümanda kandi rannameestel mitu päeva rassimist. “Kes käis väikese auto ja haagisega, kes traktoriga, mõni mees vedas lauad niisama eemale kadakate vahele kokku, et siis kevade poole neile järele tulla,” rääkis eile Karala mees Aarne Juulik.
Tema hinnangul võis paarikümnekilomeetrisel rannaribal vedeleda kokku umbes viiskümmend tihu saematerjali. Kõik oli kena servatud materjal, ikka sellised suuremad ja paksemad prussid, rääkis rannamees. “Igal aastal võiks selline “reostus” korra randa tulla,” arvas Juulik naljaga pooleks ja lisas, et väikestes kogustes annab meri üht-teist alatasa välja.
Arvo Kullapere nentis, et sel aastal on meri olnud iseäranis tormine, pole olnud nädalat 25-35meetrise tuuleta. “Seetõttu pole mingi ime, et lahtistelt kaubaalustelt midagi merre pudeneb,” tähendas ta ja sõnas, et alanud läänetorm võib puitu veelgi randa uhuda.
Kihelkonna volikogu juhtiv Kullapere möönis, et omavalitsused on asunud välja töötama dokumente, mis reguleeriksid haakriku korjamist, kuid erilist edu siiani selles osas saavutatud pole. “Vilsandi rahvuspargi territooriumil randa tulnud puidu kokkukorjamise suhtes pole me mingeid takistusi kohalikele inimestele teinud,” sõnas Kullapere, viidates näiteks rahvuspargi alale jäävale Roopa lahele, kust ta rannameestel lasi hulga kaldaletulnud prusse ära viia.
Viimati sai Karala ranna rahvas priske puidunoosi seitse-kaheksa aastat tagasi, mil meri suure lasti paberipuitu kaldale heitis.
MEHIS TULK
Meri rõõmustas randlasi hinnalise ehituspuiduga
0 Kommentaari
