Õpilased tähistasid rahvusvahelist märgalade päeva

Euroopa põllumajanduse võimsa pealetungi tõttu loodusele tekkis 70. aastatel vajadus kaitsta ka selliseid biotoope, millele varem keegi tähelepanu ei pööranud. Näiteks kraaviveed, väikesed tiigid, samuti lindude rändeteed. “Lind vajab peatuspaiku päevateekonna kaugusel. Et ta saaks puhata, et teda ei kütitaks ja kus pole reostust,” ütles Vilsandi Rahvuspargi direktor Arvo Kullapere. Sestap jõustuski veelindude kaitseks 1975. aastal Ramsari konventsioon, millega liitunud 50 riigi hulgas on ka Eesti.
Peale veelindude on märgalad elupaigaks mitmesugustele teistele looma- ja taimeliikidele. “Meil on siin ju väga haruldane apteegikaan ja üliharuldane taim silmjärvikas, mida leidub ainult Vilsandi Rahvuspargis,” märkis Kullapere.
Siberi jõgedelt Vilsandi märgalale talvituma lendava kirjuhaha arvukus tõusis 1992. aastal 6000ni. Viimaste pehmete talvedega on see arv vähenenud, sest kirjuhahk talvitub 1600 kilomeetri pikkusel Läänemere rannikualal.
Märgalasid jääb pidevalt vähemaks,kuna kliima soojeneb. Tavaliselt arvestatakse rannikumereäärset märgala kuni 12 meetri sügavuseni, meil kuni 6 meetri sügavuseni. Märgalade hulka kuuluvad peale mereranniku rabad, sood, järved, jõed – kõik vesised alad. Eestis asuvast 1560st märgalast 10 on välja valitud Ramsari büroo rahvusvaheliste kriteeriumide järgi. Nende hulgas on ka Vilsandi märgala, mis kuulub maailmas kaitseobjektidena väljavalitud märgalade võrgustikku. Neid on kokku 1011. Et järgida looduskaitse nõudeid, millest enamasti just majanduslikku tulu ei tõuse, on Vilsandi Rahvuspargi ala elanikud 50 protsendi ulatuses maamaksust vabastatud.
Eestis loodi esimene märgala kaitseala 1938. Maailma esimene rahvusvaheline looduskaitseorganisatsioon – Rahvusvaheline Linnukaitse Nõukogu (ICBP) – asutati 1922.
Hüljeste arv on saja aastaga 95 % kahanenud
Loona ümbruses on hülgeliha juba neli tuhat aastat tagasi olnud üks põhitoidus – selle kandi asukate söögist moodustas hülgeliha 72 protsenti, Saaremaa vanimas asulas Naakamäel aga 91 protsenti.
Maailmas on kõige levinum hülgeliik krabihüljes. Lähistroopikas elutsevat munkhüljest leidub ilmselt vaid Havai reservaadis. Läänemeres oli möödunud aasta loendusandmete põhjal hülgeid 7750. Vilsandi märgalal võib vaadelda ka talvituvaid hallhülgeid, keda võrreldes viigerhüljestega on tunduvalt vähem. Lisaks praegu olemasolevale kahele liigile tundsid meie kauged esivanemad veel pringlit ja saima hüljest. Viimast leidub veel vaid ühes Soome suurematest järvedest.
SVEA AAVIK