Ruhnu uus sadam laguneb

Sügisel paigaldatud muulipikendus vajus viltu juba üsna ruttu ja nüüdseks on selle keskosa küljele tekkinud kahe ja poole meetri laiune auk. Uuele kaile viival liivast alusega pealesõiduteel on kruus sisse vajunud, nii et ka seal on augud sees.
“See projekt oli üsna ülejala lastud, liivade liikumine ja lainetuse mõju on modelleerimata ja arvutamata, mis oleks pidanud juba ammuilma tehtud olema,” kommenteeris OÜ Merini projekti Ruhnu vallavanem, geograafiharidusega Kaarel Lauk. “Ei saa ju sadamat enne valmis ehitada ja siis hakata liivade liikumist modelleerima.”
OÜ-s EstKONSULT tehtud eksperthinnang Ruhnu sadama tööprojektile ei loe seda õnnestunuks ning soovitab enne sadama ehituse jätkamist täpsemaid uuringuid teha.
Kaarel Laugu hinnangul õigustaks sadama uus
sisekai end täiesti, kui sadamasuud poleks pontooni toomisega torutaoliseks muudetud, nii et otse sisse tulev laine tugevasti võimendudes laevade kai ääres seismise võimatuks muudab. Eksperthinnangus seab hüdrotehnik Uno Liiv kahtluse alla hüdrodünaamilise stabiilsuse ning märgib, et arutlused jääst tingitud koormuste kohta on jääväljade kohta käivate andmete puudumise tõttu spekulatiivset laadi.
Ehitusluba ei ole
Vallavanema sõnul ei saa Ruhnu sadam praeguses seisus ei ehitusluba ega kasutusluba, mille väljastab kohalik omavalitsus. “Sadam on veel vastu võtmata, kuna seal puudub minu allkiri, mida ma praegu sinna ei kirjuta,” väitis Lauk.
Saare maavanem Jüri Saar on sellisest suhtumisest pahandatud: “Oleks seda ette teadnud, et seal niisugused probleemid tõusevad. Ega maavalitsusel ole sadamat ju vaja, seda on vaja Ruhnu inimestele ja meie arvasime, et see on eetiline küsimus, et Ruhnu saab ka ükskord sadama. Aga kui vallavanem pole ikka ehitusluba andnud, siis see on juba tema probleem,” lausus Saar.
Kaarel Laugu väitel on aga sadamat rohkem vaja Ruhnus paiknevale Eesti Piirivalve üksusele.
Uurimistöö polnud piisav
Sadama ehitanud AS-i EMV projektijuhi Arno Elijase sõnul tellis EMV EstKONSULTilt ekspertiisi ka äravajunud muulipikendusele. “Muuli alla jäi pehme liivakiht, mille merevee liikumine ära viis,” põhjendas ta rajatise viltuvajumist.
“Ei olnud ka täpset geoloogilist uuringut. Muuli paigaldamise koht jäi geoloogiliste puuraukude vahele,” ütles EMV ehitusdirektor Ants Meimer.
“Üks uuring tehti faarvaatris ja teine endise detailplaneeringu järgi ette nähtud muuli asukohas. Selle järgi peaks olema kõva põhi kakskümmend sentimeetrit kõrgemal, kui pontoon asub. Ilmselt on 70-ndate aastate süvendamisega kõva savi laiemalt ära lükatud ja nüüd on see jälle liiva alla mattunud. Pontoon sattus selle liivaga täitunud ala peale,” rääkis sadama projekteerinud AS-i Merin juhataja Mati Sillakivi.
Raudbetoonist muulipikendusse tekitas tema hinnangul augu oktoobris selle äärde kinnitatud kivipraam. “See tagus vastu betooni, kuni lõi augud sisse. Pontoon ei olnud mõeldud laevade kinnitamiseks,” nentis Sillakivi. Eksperthinnangus märgib ehituskonstruktor Tiit Masso, et ehitusmaterjalide määratlus on projektis puudulik ja projekti tegemisel ei ole kasutatud nüüdisaegseid ehitusnorme. Sillakivi sõnul ei olnud esialgses projektis pontoonvarianti ette nähtudki, selle valis EMV töö käigus ja Merin tuli tellijale vastu.
Aprillis-mais peaksid sadamas ehitustööd jätkuma. Enne seda on vaja teha nii tuukriuuring kui ka täiendav lainetuse ja liivade liikumise modelleerimine.
Praegu käivad töö tasustamise osas läbirääkimised kindlustusfirmadega, sest avariiolukorras sadama ehitajale on pool miljonit krooni Saare maavalitsuse poolt välja maksmata.
6 miljonit oli vaja ära kulutada
Küsimusele, kas enne sadama ehitustööde alustamist poleks olnud otstarbekas teha korralikud tuukriuuringud ja modelleerimine ning ehitust edasi lükata, vastas Jüri Saar: “Kui läbi suure võitluse Riigikogus on investeering saadud, kas siis ütleme, et ei, me ikka sellel aastal ei taha ehitada ja anname 6 miljonit riigile tagasi? Praktikas ju nii ei saa. Et puurimine ära jäi, on nende meeste viga, kes seda ei teinud, aga see tehakse järgmine aasta korda. Ka linna sadama puhul jäeti üks koht puurimata ja seal ei saadud süvendada. Ju siis see vesiehitus on selline värk. Me ei oska tõesti näpuga näidata, et just siit tuleb puurida.”
Ruhnu vald ei soovi sadama omanikuks hakata, sest omavalitsusele käib selle haldamine üle jõu. Ruhnu vallavolikogu võttis vastu otsuse jätta sadam riigile. “Kuna tegemist on riigi rahaga ja riik on tellinud nii projekti kui töö ja valinud ehitaja, siis seda otsustavad riigiametnikud, eelkõige maavalitsus, mis sest sadamast saab,” ütles Kaarel Lauk. Jüri Saare sõnul on maavalitsus sellega päri, et sadam jääb riigile.
Est KONSULTi eksperthinnangu järgi kulub sadama lõplikuks valmisehitamiseks 40 miljonit krooni.
SVEA AAVIK