Õhtukooli vilistlased pidasid pidu

Muhu kalatööstuse haldamiseks loodud osaühingu Muhu Rand direktor Rein Ilves ütles, et tootmist alustab tööstus alates järgmisest nädalast ja esialgu ühes vahetuses. “Alustame sprotiga, võib-olla ka naturaalse heeringakonserviga,” lausus Ilves, oskamata esialgu tootmise mahtu prognoosida. “Katsetame, kuidas seadmete töö läheb, sest need on ju poolteist aastat seisnud ja kuigi remondid, võib igasugu jamasid veel välja tulla.” Toodangu müüb tööstus Ukrainasse ja Venemaale.
Alates Muhu kalatööstuse seismajäämisest poolteist aastat tagasi seisid tööstuse hooned ning sisustus kasutuseta ja uus omanik tegi pärast varade ostmist algust kapitaalse remonditööga. “Tegime täieliku remondi, viies tööstuse peaaegu Euroopa tasemele ja vastavusse nende nõuetega,” sõnas Ilves, oskamata nimetada kalatööstuse käivitamisse investeeritud summa suurust. “Asi on alles pooleli, kuid raha on juba kõvasti läinud.”
Kalatööstuse nõuetele vastavust kinnitas ka veterinaaramet, kes tegi vaid mõned märkused.
Esialgu ühe vahetusega tööd alustav tööstus pakub järgmisest nädalast tööd 60-70 Muhumaa inimesele. “Teise vahetuse üritame komplekteerida Saaremaalt, Leisist, Valjalast ja mujalt tulevate inimestega,” sõnas kalatööstuse direktor.
Tööjõu otsinguil ei ole tööstusel Ilvese väitel probleeme ette tulnud, juurde oleks vaja vaid meistreid. Kuna tööstusel endal puudub autopark, otsitakse praegu töötajate, toorme ja toodangu vedamiseks ka transpordiga tegelevaid ettevõtjaid.
Aastaid tagasi juba ühe pankroti läbi teinud Muhu kalatööstus jäi seisma 1998. aasta sügisel. Kuna keegi kalatööstuse omaniku, Vene kapitalil aktsiaseltsi Nirkon vastu pankrotihagi ei esitanud, tegi seda vallavalitsus. Nirkoni pankrot kuulutati välja mullu juulis ja Tallinna kinnisvarafirma Rovania sõlmis varade ostu-müügi lepingu novembri keskel.
Muhulased on tööstuse suhtes ettevaatlikud
Pärast kalatööstuse seismajäämist kasvas töötute armee Muhus mõnekümnelt inimeselt sajale, kuid ka praegu ei jookse muhulased ummisjalu end kalatöötlejaiks pakkuma, sest kahel korral pankrot läbi teinud tööstus on nad ettevaatlikuks muutnud.
“Ühest küljest on meil nagu tööpuudus ja nendel on töötajaid tarvis, kuid ega väga jooksujalu sinna tööle ei minda,” hindas töölehakkava kalatööstuse rolli tööpuuduse leevendajana pessimistlikult Muhu vallavanem Ain Saaremäel (fotol). “Eks uuel firmal, kes seal alustab, on üsna raske lippu töötajate ees kõrgel hoida, sest kaks eelmist on oma margi nii täis teinud, et inimesed eriti ei usalda.”
Saaremäeli hinnangul tunduvad uued omanikud siiski “tõsiste tegijatena,” mistõttu ajapikku ehk muhulaste kartused taanduvad.
Vallavanam lausus, et peale kalatööstuse ei ole lähimal ajal näha ühtki teist tõsiseltvõetavat tööandajat, kes aitaks tööpuudust leevendada. “Kuigi jah, sama firma, kes ostis kalatööstuse, ostis ära ka väikese Nõmmküla puidutööstuse, kuid karta on, et enne nad sellega tõsisemalt ei hakka, kui kalatööstus on käivitunud,” sõnas Saaremäel.
Saaremaa tööhõiveameti direktor Kaie Lepa sõnul on Muhus on võrreldes näiteks eelmise aasta märtsiga tööotsijaid tunduvalt vähemaks jäänud. Kui siis oli tööotsijaid 125, siis aastavahetuse seisuga 79. Mullu juunis oli Muhus tööotsijaid 116 ja septembris 94. Sellest hoolimata oli töötute protsent Muhu tööealisest elanikkonnast aasta algul 7,7. Saaremaal oli aastavahetusel ametlikult töötuid 5,9 protsenti ja Eestis keskmiselt 5,2 protsenti tööealistest elanikest.
Muhu valla sotsiaaltöötaja Anne Lember ütles, et lisaks ametlikele töötutele ja tööotsijatele on Muhus veel 30-40 töötu staatusest ilma jäänud inimest, kes ka riiklikust abirahast sootuks ilma jäänuna kõige kurvemas olukorras on. “Nemad elavad puhtalt toimetulekutoetusest,” sõnas Lember, kelle andmeil maksti mullu Muhu töötutele riiklikku toimetulekutoetusteks 621 490 krooni.
Ka Anne Lember möönis, et muhulased suhtuvad kalatööstusesse tööleminekusse ettevaatlikult. “Inimesed on ju sundseisus ja hädaga on paljud end sinna kirja pannud, kuid erilist entusiasmi ja usku asjasse ei ole, sest ettevõte on juba mitu korda pankroti läbi teinud,” põhjendas sotsiaaltöötaja.
ANDRES SEPP