Gotlandi-poolne sotsiaalhooldusprojekti juht olevat hiljaaegu olnud meeldivalt üllatunud, et Kuressaare Päevakeskuse töö on tõhusalt käima läinud.
“Abi tuleb anda nii suures osas, kui tegelikult vaja on. Mitte nii, et pakutakse ülemäärast hooldust, mis inimese toimetulekut kunstlikult pärsib,” ütles päevakeskuse juhataja Arvo Petersell. Tehakse avahooldust, mis tähendab, et sotsiaaltöötajad teenindavad vajaduse piires neid, kes ise kodust välja ei jõua. Kaks korda nädalas viiakse abivajajaile autoga toit koju. Puuetega inimestele korraldatakse päevast tegevust.
Lõunatajaid päevakeskuse söögisaalis jätkub – on neid, kes söövad tavahinna eest, neid, kes poole hinnaga ja kes nimekirja alusel vaid viie krooni eest. Peale lõunasöögi pakub päevakeskus sauna, dushshi, juuksuri- ja massaazhiteenust ning aeroobikatunde.
Arenguruumi on päevakeskusel Peterselli sõnul siiski küllaga, päris Euroopa taset saavutada ehk veel väga kähku ei jõuta. Näiteks Taanis on kõik eakad inimesed ööpäevaringse kontrolli all – niipea kui nad abi vajavad, on sotsiaaltöötaja kohe nende päralt. Soomlaste eeskujul on päevakeskusel tulevikus plaanis võtta kasutusele arvutiprogramm, mis annab täpse informatsiooni iga arvel oleva isiku hooldusvajadustest.
Päevakeskusega analoogilisi asutusi on juba mitmetes teistes Eesti linnades. “See on ettevalmistus Euroopa Liitu minekuks. Näiteks sellise hooldekodu kohta nagu Sõmera ütlesid taanlased, et see on inimõiguste rikkumine,” märkis Petersell.
Päevakeskuse ülemisele korrusele, katuse alla loodab juhataja ehitada ruumid puuetega inimestele, et anda neile mitmesugust õpetust enda ja igapäevategevusega toimetulekuks.
Poole miljoni kroonise eelarvega tuli päevakeskus esimesel tegevusaastal omadega välja. Avahooldust on aasta jooksul antud 20-30 inimesele.
Kuressaare Päevakeskus sai aastaseks
0 Kommentaari

