Rahvaloendus algab märtsis, eelloendus kestab

Statistikaameti Saare maakonna büroo rahvaloenduse peaspetsialisti Juuno Jalaka sõnul erineb 2000. aasta rahvaloendus eelnevatest selle poolest, et esmakordselt tuntakse küsitlusankeedis huvi ka inimese eluruumide – eramu, korteri või toa kohta. Kokku on kahes küsitlusankeedis 43 küsimust, millele vastamist peab Juuno Jalakas iga inimese kodanikukohuseks: “Ega sundida kedagi ei saa, aga Eestis on vastu võetud rahvaloenduse seadus ja selle järgi peaksid inimesed küsimustele siiski vastama.”
Käesoleva rahvaloenduse küsimustik on koostatud Euroopa Liidu ja ÜRO soovituste kohaselt, arvestades siiski asjaolu, et koguda tuleb ka selliseid andmeid, mis annaksid võimaluse võrrelda praegusi tulemusi N. Liidu aegsete rahvaloenduste tulemustega.
Nii kodanikud kui välismaalased
Juuno Jalaka sõnul puudutab rahvaloendus nii Eesti kodanikke kui sel ajal siin viibivaid külalisi. Inimesi loendatakse kolmes kategoorias. Eestis ajutiselt elavatele välismaalastele mõeldud küsimustik ei ole muidugi nii põhjalik kui see, mis täidetakse Eesti kodanike kohta.
Juuno Jalaka sõnul eristatakse seekordsel loendusel inimese elukohta tema sissekirjutusest, s.t inimese elukohaks loetakse paika, kus ta tegelikkuses elab.
Loendusandmed ajastatakse n.ö loenduse kriitilisele momendile, milleks on kell 00.00 ööl vastu 31. märtsi. See tähendab, et küsiltusandmeteks märgitakse inimese vanus, asukoht ja eluolu sellel ajamomendil.
Eelinfo
Enne loenduse algust, 26.-29. märtsini jagavad rahvaloendajad eelringkäigu ajal peredesse laiali spetsiaalsed voldikud, kus on kirjas kõik olulisem, mis rahva loenduse läbiviimist ja küsimustikku puudutab. Juuno Jalaka arvates on praegu inimestel õige aeg hakata end rahva loendusega tasapisi kurssi viima.
Rahva loendusest, faktidest ja ajaloost on ilmunud ka põhjalikum artikkel 7. jaanuari Eesti Päevalehes. Kommenteerides Eesti Päevalehe ajakirjaniku tookordset väidet, et rahvaloendus on suureks abiks politseile ja maksuametile, ütles Juuno Jalakas, et nii see siiski ei ole – kogutud andmeid kasutatakse vaid statistika eesmärgil ning kõik isikuandmed jäävad rangelt salastatuks. Rahvaloenduse esimesed tulemused peaksid valmima käesoleva aasta juuliks, andmete detailsem töötlemine võtab aega ilmselt aasta-kaks.
Kuressaares rahvaloendajaid napib
Kui kogu Eestis tegeleb rahva loendusega ligi 7000 inimest, siis Saare maakonnas rahva loendusega hõivatud üle 200 inimese. Maakond on jagatud viieks ringkonnaks, lisaks loendajatele on ametis ka ringkondade juhatajad ja nende asetäitjad. Paljudes suuremates asutustes nagu näiteks Kuressaare haigla, sanatoorium, hooldekodud, samuti Kuressaare Ametikool ja teised viiakse loendus läbi asutuse töötajate kaasabil.
Juuno Jalaka sõnul on Saare maakonnas siiski praegu veel mõned vabad kohad neile, kes sooviksid loenduse läbiviimisele Kuressaare linnas kaasa aidata.
Eelloendus
Eesti elanikud, kes viibivad ajavahemikus 31. märts-9. aprill Eestist ära, peaksid osalema eelloendusel. Rahvaloenduse ankeetide täitmiseks on võimalik eelnevalt andmeid anda kas maakonna statistikabüroos (Kuressaares Tolli tn 7, II korrus, Juuno Jalakas, tel 39 663) või Statistikaametis (Tallinn, Endla 15).
TIINA LINNO