Karmid nõuded muudavad hotellid külalistemajadeks

Kolmapäeval külastas turismi-ameti atesteerimiskomisjon külalistemaja kategooriat taotlevat hotelli Tammetõru, mille omanikel tuleb nüüd silt välja vahetada ja täita muidki kulukaid nõudeid, nagu näiteks voodimadratsitele puhastatavate kattemadratsite lisamine. Külalistemajaks tuleb ümber nimetada ka Staadioni hotell ja Vanalinna võõrastemaja, kes võib küll võõrastemaja nime kasutada, kuid hotelli kategooria alla ta enam ei mahu.
Külalistemaja on vähemalt viie toaga majutusteenuseid pakkuv toitlustusvõimalusega majutusettevõte. Hotelliks saab nimetada vähemalt kümne toaga ettevõtet, kus on ka kõrgemad nõuded tuleohutusele ja teenindusele. Hotellitoa seinale ei sobi tavaline tapeet, vaid seintel peab olema tulekindel materjal. Näiteks Lossi hotell peabki nime muutma oma puidust lagede tõttu. Ka signalisatsioonisüsteemi olemasolu on hotelli puhul hädavajalik.
Kuressaare Turismiinfopunkti juhataja Karmen Paju sõnul on hotellina välja reklaamitud asutused valmistanud pettumusi eeskätt välisturistidele. “Ta on kuskilt reklaamist lugenud, et see on hotell, kuid tuleb kohale ja see ei vasta üldse hotelli nõuetele. On hoopis kodumajutus. See paneb kahtluse alla kogu maakonna,” lausus Paju.
Turismiameti peaspetsialisti Ülle Vinni sõnul ei lähe atesteerimiskomisjoni kohalekutsumine ja paberi vormistamine midagi maksma, kuid atesteerimata majutusasutusi hakkab kimbutama tarbijakaitse. Esimesel korral tehakse hoiatus, teisel korral tuleb juba tegemist 10 000-kroonise trahviga.
Kaubamärk “turismitalu”
kuulub kodumajutuse kategooriasse. “Ajame seda rida, et taluks ei nimetata kohta, mis ei ole talu. Kui inimene eeldab, et ta tuleb talukohta, siis on see koht vähemalt väljanägemiselt traditsioonilise talu moodi,” toonitas Ülle Vinni. Kodumajutus tähendab klientide vastuvõttu pererahvaga ühe katuse all, selles kategoorias võib olla ka eramaja või korter. Puhkemaja on eraldi hoone, kus ei pakuta süüa, kuid on olemas söögitegemisvõimalus. See võib asuda ka näiteks turismitalu territooriumil.
Otse talupõllult või -laudast toodud toitu turismigrupid kuigi tõenäoliselt enam maitsta ei saa, sest turismitalu pidajal on lihtsam osta kogu söök poest kui nõutavaid sertifikaate taotleda. “Oma piimaga ei tasu mängida. See ei tasu ära, sest seda piima tuleb kaks korda kuus laboratoorselt kontrollida,” ütles komisjoni liige, tervisekaitsetalituse töötaja Juri Zabellevitsh.
Hommikusöögiga probleemi ei ole, kui aga hakata lõunat pakkuma, tuleb komisjonile esitada täpne menüü. “Poest ostetu on juba kontrolli läbinud, kuid oma põllu kartuleid, kurke, tomateid – kui kasutatakse väetisi ja mürke – tuleb kontrollida,” märkis Zabellevitsh. Sertifikaati on vaja lihale ja suitsukalale. Koduõllele tuleb võtta päris mitu luba.
Paraku ei suuda kõik perenaised hoiduda peenralt mõnd rohelisepeotäit toomast ega suuda õllemeistridki enda tarbeks tehtut külalisele keelata. Ega tervisekaitseametniku arvateski sellest midagi hullu juhtu. “Inimene peab iseendaga aus olema. Kui pahandus tuleb, siis ta tuleb,” nentis Zabellevitsh.
Seni on Saare maakonnas atesteeritud 21 majutuskohta, menetluses on 34 ja atesteeri- mistaotluse on esitanud 25 asutust. Turismiameti poolt väljakirjutatud atesteerimistunnistus kehtib kolm aastat.
SVEA AAVIK