Lennuühendus saartega katkes päevapealt

Air Livonia soovib lennuliikluse taastamiseks riigilt üle miljoni
Kolm aastat saarte ja Mandri-Eesti vahel regulaarset lennuliiklust korraldanud Pärnu lennufirma Air Livonia lõpetas pärast riigi toetuseta jäämist lennureisid päevapealt.
Pärnus tegutsev lennufirma Air Livonia tegi viimase lennuringi esmaspäeval, kuid lennud lõpetati pärast esmaspäeval Saare maavanema käest saadud teavet selle kohta, et riik enam lennuühenduse pidamist rahaliselt ei toeta. Väljamüüdud piletid ostab firma tagasi.
Air Livonia on keskmiselt 61-protsendilise täituvusega lennureise korraldanud juba kolm aastat. Ka varem on aasta algul reiside jätkamine küsimärgi alla sattunud, kuid alati on rahastamisküsimused positiivselt lahenenud.
Air Livonia ning Pärnu lennujaama direktor Ants Aringo lausus, et Saare maavalitsuse kui lendude tellija ning rahastajaga sõlmitud leping oleks kehtinud veel kaks aastat. “Kuid lepingus on punkt, mille järgi iga aasta algul täpsustatakse järgmise perioodi lendude arv ja rahastamine,” sõnas Aringu, oskamata prognoosida, mis ajani lennuliiklus katki jääb. “Teede- ja sideministeerium ei ole veel välja kujundanud seisukohta, kuidas lende edaspidi korraldada,” märkis lennufirma juht.
Lennuühendus väikesaartega ei lõpe
“Ministeeriumi seisukoht on, et Kihnu ja Ruhnu, millel igasugune alternatiivne transport eelkõige talveperioodil puudub, ei tohi lennuliiklusest ilma jääda,” ütles Aringo, kelle andmeil on lennuühenduse pidamiseks Ruhnu ja Kihnuga riigieelarvest tänavu lubatud 1,2 miljonit krooni ehk samas suurusjärgus mulluse toetusega. “Sellega oleme me need saared niiöelda ära lennutanud, kuid dotatsioon võiks suurem olla, sest kõik hinnad ju kasvavad,” tähendas Aringo, viidates petrooliaktsiisi ja navigatsioonitasude kasvamisele.
Aringo kinnitusel taastaks Air Livonia lennuliikluse kohe, kui riik annaks lubaduse seda doteerida vähemalt samal tasemel, mis eelmisel aastal. Mullu andis riik toetust 1,3 miljonit krooni. Sellise summa puhul tuleks lennufirma ots otsaga kokku.
Air Livonia korraldas Saaremaa ja Mandri-Eesti vahelist ühendust kahel päeval nädalas. Lennuk tõusis õhku neljapäeva hommikul Pärnust ja lendas Ruhnu kaudu Kuressaarde. Järgmisel hommikul lendas lennuk Tallinna, õhtul Kuressaarde ja Ruhnu kaudu Pärnusse tagasi. “Päris hea skeem tekkis, millega ka ruhnlane oli kahte otsa pidi mandriga ühendatud,” sõnas Aringo.
“Julm ettevõtmine!”
kommenteeris lennuliiklusele antava dotatsiooni nullimist ja praamihindade ühtlustamist saareelanikele ning mandrieestlastele igal nädalal Kuressaarest lennukiga pealinna tööle käinud saarlane, kes on sunnitud selleks nädalaks ostetud Kuressaare-Tallinna lennukipileti maha müüma ja edaspidi töölesõitmiseks Saaremaa laevakompanii teenuseid kasutama.
“See kõik toimub ajal, kui väga suur osa raskusi mittepelgavaid saarlasi käib mandril tööl. Lihtne on mõista, kes selle taga on,” tähendas anonüümsust palunud saarlane, kelle väitel on lennudotatsiooni kaotamises süüdi Saaremaa laevakompaniiga lähedalt seotud maavalitsuse ning teede- ja sideministeeriumi kõrged ametnikud. “Nüüd ei jää ju laevakompaniile üldse alternatiivi, sest kõik lennukiga mandrile tööle sõitnud saarlased peavad seda supermonopoli kasutama hakkama,” tähendas mees.
Lendude katkemine ei mõju negatiivselt ainult lennufirma rahakotile ja lennuteenust kasutama harjunud klientidele, vaid ka Kuressaare ning Kärdla lennujaama käibele. Näiteks Kuressaare lennujaama käibes moodustas Air Livonia osa eelmisel aastal kuni viiskümmend protsenti. Nüüd tuleb aga lennujaamal leppida vaid eralennukiomanikele pakutavate teenuste eest võetavate summadega.
Ants Aringo sõnul ei ole ta, hoolimata praegusest kurvast olukorrast, püssi põõsasse visanud ja üritab kõrgetele ametimeestele lennuliikluse doteerimise vajadust selgitada. “Oleme kolleeg Mati Tanguga [Kuressaare lennujaama direktor] aru pidanud ja kavatseme mõlemad teha taotlused ministeeriumile. Loodan, et ka lennuamet paneb õla alla,” sõnas ta.
ANDRES SEPP