Kuressaare koolipõleng pani haridusjuhid ohutuseeskirju täitma

Päästeameti arengu- ja järelevalveosakonna juhataja Ain Karafini hinnangul muutis just Saaremaa traagiline tulekahju haridusasutuste juhid valvsamaks. “Pärast seda on olukord tuleohutuse vallas meie koolides, lasteaedades ja lastekodudes tunduvalt paranenud ning üldiselt ollakse ekstreemolukordadeks valmis,” ütles Karafin Postimehele.
Kui varem tuli päästeameti järelevalveinspektoritel õppeasutusi kontrollides üsna tihti kogeda sealsete töötajate pahameelt, siis nüüd huvituvad haridustöötajad ise turvalisusest.
Kontroll kord aastas
Vastavalt valitsuse korraldusele peab iga haridusasutus vähemalt korra aastas läbima põhjaliku järelevalvekontrolli. “Seejuures ei vaata järelevalveinspektorid õppeasutuses mitte ainult tehniliste seadmete korrasolekut, vaid kontrollivad ka seda, kuidas õpetajad ja õpilased oskavad põlengu korral käituda,” selgitas Karafin.
Kui õppeasutus pole tuleohutuse ettekirjutusi nõuetekohaselt täitnud, saab ta aega vigade parandamiseks. Haldustrahv või hoiatus asutus sulgeda järgneb siis, kui juhataja ei tee turvalisuse tagamiseks ka siis midagi. “Üldiselt on olukord rahuldav, sulgemishoiatust ei saanud mullu ükski õppeasutus,” mainis Karafin.
Võimalikus kriisiolukorras toimetulek eeldab Karafini sõnul õppeasutustelt just sisemist propagandatööd. “Me võime lastekodu küll igasugust moodsat päästetehnikat täis toppida, aga kui kasvatajad satuvad paanikasse ega oska lapsi juhendada, ei pruugi ükski tehnikaime tagada, et kõik inimesed pääsevad eluga,” selgitas ta. “Rohkem peab just lastega tegelema.”
Mängivad kriisi läbi
Et õpetajad ja õpilased teaksid täpselt, millisest trepist tulekahju puhul alla joosta või kuhu varjuda, tehakse eriti väljaspool Tallinna asuvates õppeasutustes väga tihti näidisõppusi, mille käigus kriisiolukorrad üksipulgi läbi mängitakse. “Viimasel ajal on paljud koolid ise aktiivsust üles näidanud ja meie spetsialiste õppusi korraldama kutsunud,” mainis Karafin.
Prantsuse Lütseumi direktori Lauri Leesi sõnul on neil iga klassi seinal selgitus, kuidas kriisiolukordades käituda. “Mitte sattuda paanikasse, kuulata õpetaja juhtnööre, kõige kõrgemal, 4. korrusel olevatel õpilastel jääda abi saabumiseni oma kohale, mitte joosta või hüpata alla,” luges Leesi Postimehele mõningaid punkte.
RASMUS KAGGE Postimees