Jüri Saar peab oma tööd maavanemana kordaläinuks

“Kohtumise eesmärk oli saada teada, mis järgmise viie aasta jooksul kavandatakse,” ütles üritust juhtinud kolmikliidu Saaremaa piirkonna koalitsiooninõukogu esimees Gustav Kutsar Meie Maale.
Seitse aastat maavalitsuse eesotsas seisnud Jüri Saare hinnagul on tema juhitud maavalitsus oma ülesannetega siiani toime tulnud. Kui lähtuda statistikast, siis vaid maareform ei ole liikunud piisavalt kiiresti. Maareformi aeglase edasimineku ühe põhjusena nimetas Saar ajaloolist faktorit, et esimesel iseseisvusajal jäi Saaremaal maareform lõpetamata. Lisaks iseloomustab paljusid Saaremaa kinnistuid lahustükkide rohkus, mis on tõstnud kogu protsessi töömahukust. Küsimusele, kuidas kaitsta maakonda ülesostmise eest, vasta Saar, et praegu kehtiva vabamajanduse juures ei näe ta võimalust ülesostmisele mingeid piiranguid seada.
Kokku olid kolmikliidu erakonnad Jüri Saarele ette valmistanud 27 küsimust, mis käsitlesid maavanema ametit, praamiliiklust, haridust, maakonda ning süvasadamat ja püsiühendust. Oma vastustes väljendas Saar valmisolekut Saaremaa probleemide lahendamisele igati kaasa aidata.
“Kui läheb niimoodi, et Saar valitakse, siis loodame, et need sõnad, mis täna räägiti, saavad teoks tehtud,” ütles kohtumise järel Reformierakonna Saaremaa piirkonna esimees Jaanus Tamkivi. Tema sõnul ei ole Reformierakond veel otsustanud, kas toetada Saar kandidatuuri või mitte. “Üks küsimus on olla lõpuni vastasseisus, aga kui jääb tõsine vastuolu maavanema, erakondade ja omavalitsuste vahel, ega siis lõpptulemusena sellest midagi head välja ei tule,” märkis Tamkivi. “Kuskil peab ikkagi tulema jälle kokkupuutepunkt.”
Tamkivi sõnul on äärmiselt vajalik, et ametiaja lõppedes tekib periood, kus mehed pannakse proovile ja nö. tuuseldatakse korralikult läbi. “Kohalikus omavalitsuses on see iga kolme ja maavanemal iga viie aasta tagant. See peab tingimata olema, sest muidu võib tool jääda väga tugevasti tagumiku külge.”
Mart Herman Reformierakonnast arvustas nii kohtumise ajal kui ka pärast seda antud usutluses Meie Maale maavalituse poolt koostatud maakonna planeeringut. “Maakonna planeering on sisuliselt ainult inventuur, kus on kirja pandud vaid olemasolevad faktid. Soovitused nii maakonnale kui valdadele sisuliselt puuduvad.” Herman pidas ääretult valeks, et planeering sündis kabinetivaikuses ja pelgalt maavalitsuse enda töötajate osalusel. Tulemuseks on, et see maakonna arenguks tähtis dokument kannatab ideede puuduse all, väitis ta.
Mõõdukate Saaremaa organisatsiooni aseesimees Jaanis Prii jäi kohtumisega rahule, kuid märkis, et mõnele küsimusele oleks tahtnud natukene konkreetsemat vastust. Prii lisas, et mõõdukad on oma eitava seisukoha Jüri Saare suhtes välja öelnud ning ei ole ette näha, et see pärast Saarelt saadud vastuseid muutuks.
Jätkuvalt toetab Jüri Saart aga osa Isamaaliidu liikmetest. Oma sümpaatiat Jüri Saare vastu ei varjanud Isamaaliidu Saaremaa piirkonna esimees Gustav Kutsar. Aktiivne Jüri Saare toetaja on ka kohtumisel osalenud peaminister Mart Laari abikaasa isamaalasest vend Toomas Kask. Meie Maa küsimusele, kas ta on isiklikke suhteid kasutades püüdnud peaministrit mõjutada esitama Jüri Saare kandidatuuri, vastas Kask eitavalt. “Ma ei ole peaministrile teinud Jüri Saare suhtes mingit lobby, see on välistatud,” kinnitas Kask.
Kaks ja pool tundi väldanud kokkusaamine kulges rahulikus õhkonnas, vaid Leisi vallast pärit isamaaliitlane Andi Humal püstitas küsimuse kohtumise mõttekusest. “Miks me mängime siin pimesikku. Me ju teame, kes on Saare Jüri ja kelle huve ta esindab – need on Saaremaa Laevakompanii, Saarte Liinid ja Tootjate Liit,” rääkis Humal pärast ürituse lõppu Meie Maale. “Maavanem ütleb, et kõik on hästi, aga see on nagu hiidalste moodi: ennast kiitmast ma ei väsi,” võttis Humal neljapäevase kohtumise kokku.
AIN LEMBER