Saaremaa sadamaid kasutati salarelvaäriks

Eestlased ja lätlased mängisid kandvat rolli neli aastat kestnud salarelvakaubanduses, mille läbi jõudsid relvad Aafrikas sõdivate riikide ja Euroopas ning Jaapanis vahistatud vene maffiategelaste kätesse.
Poola Gdanski prokuratuur avalikustas kolmapäeval salarelvakaubanduse üle aasta aja kestnud uurimise üksikasjalikud tulemused. Sellest selgub, et kokku müüsid poolakad aastatel 1992-1996 eestlaste ja lätlaste abiga üliodavalt maha kümneid tuhandeid tulirelvi, teenides ise sellega 4,5 miljonit USA dollarit.
Poolakate väitel vedas nende kaitseministeeriumis kolonelina töötanud Jerzy D Poola armee ladudes seisnud relvi läbi Läti Aafrikasse. Kogu afääri jälile jõuti poolakate väitel tänu kuritegude ketile tähelepanu juhtinud Eesti kaitsepolitseile.
Relvaäri suurkuju Jerzy D tutvus 1980-ndail aastail Liibüas Tripolis töötades rahvusvaheliselt tuntud relvakaupmehe, süürlase Menera Gaulionaga, kellega kümme aastat pärast tutvumist alustati suurejoonelist relvaäri.
Poola politsei väitel nimetas süürlasest relvakaupmees ennast Jeemeni valitsuse esindajaks, kasutas varjunime Monzer Al Kassar ja Alzheeria ning Süüria passe. Poolakate väitel oli süürlasest relvakaupmees Argentiina ekspresidendi, süüria verd Carlos Menemi käepikendus.
Menemi on kahtlustatud rahapesus, rahvusvahelises relvakaubanduses ja Lähis-Ida terroristide toetamises.
Pärast Aafrika relvakanali sulgumist said Poola kolonel peamisteks äripartneriteks eestlased, kelle kaudu veeti kümneid tuhandeid relvi Eestist läbi salakaubana Venemaale. Eestlaste poolt edasi müüdud relvadest vähemalt kolm sattusid palgamõrvarite kätesse, kes Moskvas tapatöö sooritamise järel oma TT püstolid kuriteokohale maha jätsid.
Lisaks on Saksa politsei eestlaste müüdud TT-sid leidnud venelastega seotud narkokaubandusketti lõhkudes ja mitu relva leiti Jaapanist Tokiost. Enamik eestlastest relvakaupmehi, teiste hulgas ka Saaremaa endise kriminaalpolitsei komissari Veiko Kulla venna Valdo, on tänaseks kaitsepolitsei kohtu alla andnud.
Relvaäri kronoloogia
1992
* 22. veebruaril väljus Gdanski sadamast Hondurase kaubalaev Nadia, mis vedas relvi endisesse Jugoslaaviasse. Relvalaadungi omanikeks olid Poola kolonel ning ta süürlasest äripartner. Kokku oli laeva pardal 4000 TT püstolit, 500 granaati RPG-24000 automaati PPS 43, kümme snaiperipüssi ja suures koguses lõhkeainet kogumaksumusega 1 670 500 USA dollarit.
* 4. mail üritas kaubalaev Nadia taas Jugoslaaviasse relvi ja laskemoona viia, kuid tehing luhtus, sest Poola toll hakkas Gdanski sadamas kahtlustama, et 9 505 400 USA dollarit väärt relvalast on ebaseaduslik.
* 13. juunil väljus Nadia Gdanski sadamast, et viia relvi Jeemenisse. Eelnevalt oli Jerzy D. sõlminud lätlase Janis D-ga fiktiivse lepingu näitamaks, et relvad lähevad Läti kaitseministeeriumile. Laev läks Lätisse, kus laaditi maha ainult 301 Kalashnikovi automaati ja 2 250 000 automaadipadrunit. Ülejäänud last jõudis läbi Jeemeni sõdivasse Somaaliasse.
* 31. augustil viis Küprose laev Island relvalasti Egiptuse kaudu Horvaatiasse. Laeval oli 18 000
000 Kalashnikovi padrunit, 100 revolvrit Taurus ja muud laskemoona. Taas kasutati jälgede segamiseks Lätit, kus Liepaja sadamas veeti laevalt maha 14 700 automaadipadrunit.
1993
* 11. detsembril sõlmis CENREX Eesti firmaga Arguste lepingu 24 000 TT püstoli, 5000 Makarovi püstoli müümiseks 2 224 475 USA dollari eest. Relvad toodi lennukitega Eestisse, kus need müüdi kaitseliidule ja erafirmale TAJM. See oli üks väheseid seaduslikke tehinguid.
1994
Kevadel tekkis Argustel seadusliku relvaäriga probleeme, sest Eestis puudus relvaturg. Uueks suunaks võeti Venemaa turg. Arguste hakkas relvi Poolast vedama kalalaevadega Eestisse, kus need salakaubana maale toodi. Iga tehingu eest maksti poolakatele 30 000 USA dollarit altkäemaksu.
* 13. mail võttis Eesti kalalaev Katrin Gdanski sadamas peale 2000 TT püstolit ja 50 400 padrunit kaliibriga 7,62 mm. Hind 98 745 USA dollarit. Ametlikult pidi kaup jõudma Tallinna, kuid Lääne-Eesti saartel põikas Katrin läbi Hiiumaa Lehtma sadama, kus kaks eestlast, Ardi S, ja Avo T., pakkisid relvad konteineritest plastikkastidesse. Edasi suundus laev Saaremaa Veere sadamasse, mille reidil laaditi kaup puksiirile Jausa.
* 30. mail väljus Katrin Gdanskist 2000 püstoliga TT, mille ostuhind oli 96 000 USA dollarit. Kauba sihtpunkt oli Tallinn, kuid Saaremaal Roomassaare sadamas laaditi relvad Mercedese kaubaautole, mille juhile maksti töötasuks 100 USA dollarit. Sellest lastist pärit püstol leiti 1996. aastal Jaapani pealinnast Tokyost.
* 12. augustil väljus kalalaev Leesi Gdanskist 2000 TT püstoliga hinnaga 96 000 USA dollarit.
* 20. augustil väljus kalalaev Leesi Gdanskist 2000 TT püstoliga hinnaga 96 000 USA dollarit.
* 21. septembril väljus Leesi Gdanskist 2000 TT püstoli ja 5040 padruniga 7,62 mm kaliibriga koguhinnaga 96 307 USA dollarit.
*14. oktoobril tõi Leesi Gdanskist 2000 TT püstolit hinnaga 96 000 USA dollarit. Kõik relvapartiid toodi salakaubana Miiduranna sadamasse. Hiljem saadi neis partiides olnud seitse TT-d kätte Poolast, üks Ukrainast ja kaheksa narkokriminaalasjaga seoses Saksamaalt.
1995
Sõlmisid poolakad eestlaste õhutusel lepingu Läti firmaga ARNEX. Algatuseks ostsid eestlased 4000 TT püstolit ja 4001 padrunit. Väärtus 452 114 USA dollarit.
* 24. mail väljus Läti laev Zjedonis Gdanskist 2000 TT püstoliga. Neist 400 toimetati ametlikult maale Lätis ja ülejäänud 1600 salaja Eestis.
* 11. augustil väljus Eesti laev Albatross Gdanskist 2000 TT püstoli ja 1 000 440 padruniga. Salakauba varjamiseks peideti relvad 60 tonni suhkru sisse. 13 selle partii TT-d leiti hiljem ühe salakaubavedaja vanaema juurest Viljandi lähedalt, üks TT Poolast ja üks Jaapanist.
* 13. oktoobril väljus Eesti laev Albatross Gdanskist, pardal 2000 automaati PPS 43 koguhinnaga 150 000 USA dollarit. Kokku on Eestist sellest partiist tänaseks leitud 135 relva.
1996
* 2. märtsil väljus Vene laev Professor Sergei Dorofejev Gdanskist 3000 TT püstoliga, mis olid peidetud sibulatesse. Hind 180 000 USA dollarit. Tänaseks on selle partii relvadest korrakaitsjad konfiskeerinud kaks Poolast, kuus Saksamaalt, kolm Moskvast ja ühe Novgorodist.
* 20. juulil väljus Professor Sergei Dorofojev Gdanskist 1600 TT-ga, mis olid deklareeritud makaronidena. Riia sadamas maha pandud kogus tabati Ikla piiripunktis.
RISTO BERENDSON, Eesti Päevaleht