Sajandi suurkujude hulka mahtus neli saarlast

Randveres sündinud Johannes Aavik (1880 – 1973) on Eesti tuntumaid keeleteadlasi. Tema teeneks loetakse eesti kirjakeele sõnavara ja grammatika ning ilukirjanduse stiili arendamist sajandi esimesel poolel. 1912. aastal algatas Aavik keeleuuenduse, mille sihiks oli muuta eesti keel lühikese aja jooksul võrdväärseks Euroopa vanade kultuurkeeltega.Lümanda vallas sündinud Johannes Hint (1914 – 1985) on läinud Eesti ajalukku mõjuka tehnikateadlasena. Tema tööd silikaatbetoondetailide ja -konstruktsioonide loomisel hinnati nõukogude perioodil Lenini preemia vääriliseks (1962). Hint arreteeriti 1981. aastal ja mõisteti 1983. aastal süüdi ametialastes kuritarvitustes (hiljem rehabiliteeriti).
Uuemõisast pärit filoloogiadoktor Juhan Peegel (s. 1919) on uurinud eesti ajakirjanduse ajalugu ja eesti rahvalaulu keelt. Ajakirjandusõppejõu ja keeleteadlase töö kõrvalt on Peegel kirjutanud ka romaani Ma langesin esimesel sõjasuvel (1979) ja rea lühemaid proosateoseid.Kahekümne esile tõstetud riigimehe hulgas figureerib Laimjala mees Arnold Rüütel (s. 1928). Alates aastast 1957 on ta töötanud erinevatel põllumajandusega seotud juhtivatel ametikohtadel, aastast 1991 omab põllumajandusdoktori kraadi. Aastatel 1983 kuni 1990 oli Rüütel ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees ja 1990 – 92 Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimees. 1994. aastast on Rüütel Eesti Maarahva Erakonna esimees.Eesti Entsüklopeedia kirjastuse peatoimetaja Ülo Kaevats märkis Eesti Päevalehes, et valimised ei selgitanud mitte sajandi eestlast, vaid meie elu ja vaimu mõjukamaid suunajaid ja eestvedajaid.
Projekti korraldasid Eesti Entsüklopeedia kirjastus, TV 3, Raadio Kuku, Eesti Päevaleht ja Rahvusraamatukogu. Selle raames sai teoks kaheksa näitust, mitukümmend raadio- ja telesaadet, mitusada artiklit erinevates ajalehtedes ja mitme tuhande osalejaga rahvahääletus.