Haldusreform jättis Saaremaa vallad külmaks Leisi vald soovib Ojamaa sarnast hal

Peaminister Mart Laar saatis novembris maavalitsuste kaudu kõigile Eesti valdadele ja linnadele küsimustiku, milles vastvalitud volikogud pidid hindama haldusreformi vajalikkust. Haldusreformi eesmärk on kulude kärpimine ja avaliku teenuse kvaliteedi parandamine.
Ebasobiva ajastuse tõttu tõi küsimustik oodatust hulga vähem vastuseid, kõige passiivsem maakond on aga Saaremaa, kus kuueteistkümnest omavalitsusest saatis vastuse vaid kuus: Leisi, Pihtla, Muhu, Torgu, Salme vald ning Kuressaare linn.
Maasekretär Andrus Lulla sõnul oodati Saaremaal paremat tulemust, sest haldusreformi teema on hetkel väga aktuaalne. “Kes vastasid, olid seda üsna põhjalikult teinud, vaid Torgu vallal jäi pisut soovida,” tähendas Lulla. “Siiski olid kõik tublid, sest pärast valimisi on muu kibekiire tegevuse kõrvalt aega leitud ka küsimustele vastamiseks.”
Maasekretäri hinnangul ei ole kuue omavalitsuse vastuste põhjal võimalik teha põhjapanavat analüüsi, millised nägemused Saaremaal haldusreformi küsimustes valdavad on. Samas ei ole ka vastamata jätnud vallad rongist maha jäänud, vaid võivad oma arvamused ka praegu kirja panna ja ära saata.
“Kui vastamata jätnud vallad loevad lehest, et kuus valda on vastanud ja nemad ei ole, ehk hakkab neil häbi ja teevad tagantjärele ära,” sõnas Lulla.
Kui Saaremaalt saabus 16 väljasaadetud küsimustikust tagasi kuus, siis Võru-, Põlva- ja Valgamaal tulid vastused pea kõigist omavalitsustest. Kõige innukamalt vastanud maakondades on juba paar kuud tuliselt vaieldud Võru maavanema Robert Lepiksoni nn Suur-Võrumaa kava üle, mis liidaks Võrumaa külge pea kogu Põlvamaa ja suure osa Valgamaast.
Läänemaalt tuli Laarile vastuseid pooltest valdadest, nendest kaks kolmandikku peab haldusreformi vajalikuks. Ülejäänud märkisid, et piiride muutmine ei anna midagi ning vigade vältimiseks peaks muudatustele eelnema selge analüüs.
Põlvamaal jagunesid arvamused maakonna tuleviku suhtes pooleks. Pooled vastanud valdadest nägid võimaliku tulevikustsenaariumina Põlvamaa ühinemist teiste maakondadega. Teine pool leidis, et maakond peab säilima.
Üks radikaalsemaid ettepanekuid tuli Järvamaalt – teha kõik maakonnad valdadeks, nii, et Eestis jääks alles 15 valda ja iseseisev Tallinna linn. Samasugune idee oli ka Leisi vallal, kes Gotlandi eeskujul säilitaks Saaremaal vaid ühe valla.
Andrus Lulla sõnul ei ole “ühe-valla-idee” sugugi uus, vaid sellest on erinevates seltskondades räägitud juba kümme aastat ehk alates ajast, mil Saaremaa ja Ojamaa sõprussuhted sisse seadsid.
“Mina leian, et kui Saaremaal liidetakse mõni väike vald kokku kokku, ei anna struktuuri ja kulude osas mingit efekti,” ütles Leisi vallavanem Mart Mäeker. “Isegi siis, kui tehakse üks omavalitsus, on küsitav, kui palju see kulusid kokku hoiab, kuid see võimaldab vaadelda Saaremaad kui ühte tervikut. Pluss on just see.”
Samas on Mäekeri sõnul Goltandi probleem see, et inimene jääb seal ametnikest väga kaugele. “Seda peab meil vätima, side külade ja piirkondadega peaks ikkagi parem olema ja säilima.”
Küsitluseks vale aeg
Omavalitsuste hinnangul oli küsitluse tegemiseks valitud erakordselt halb aeg, sest vastvalitud volikogud alustasid alles tööd ja pidid arutama palju pakilisemaid probleeme.
Riigikantselei avaliku halduse büroo juhataja Väino Sarneti sõnul on küsitluse tegemise ajastatus üks tegur ja vajadusel saab küsitlust ka uuesti korraldada.
Sarneti kinnitusel ei saa põhimõttelisi küsimusi üldse volikogude käest küsida. “Volikogu saab oma seisukoha selgitada vaid hääletamise teel, kuid siin ei saa tõde hääletamisega selgeks teha,” ütles Sarnet ajalehele Postimees.
Sarneti hinnangul oli vastuste kvaliteet väga erinev ning asjalikumad tulemused laekusid kohtadest, kus ühinemisküsimused on juba pikemat aega päevakorral. Üks selliseid oli Sarneti sõnul Ida-Virumaa, mis juba aastaid on arutanud võimalikku ühinemist Lääne-Virumaaga.
ANDRES SEPP