Politsei pikendas imiku surma asjaolude uurimist

Kuigi uurimistalituse ülemkomissar Helmut Sääsk on kevadel haigla sünnitusosakonnas ilmnenud imiku surmajuhtumi kriminaalasja uurimise käigus üle kuulanud hulgaliselt meditsiinitöötajaist tunnistajaid, on nende ütlused olnud vastuolulised ja kaheldavad. Seetõttu pikendas Sääsk kriminaalasja uurimist jaanuari keskpaigani.
“Tahan veel kindlasti üle kuulata ühe professori, kes oli ka kohtuarstliku ekspertiisi tegemise juures,” viitas Sääsk sõltumatu tunnistaja vajadusele. “Ma arvan, et asjale tuleb kasuks, kui ma kogu selle protseduuri teen endale selgeks täiesti sõltumatu arstiga,” lausus uurija.
Sääse sõnul on seni üle kuulatud tohtrid tihtipeale andnud vastuolulisi tunnistusi. “Pean selles meeletus terminoloogilises rägastikus selgust saama arstiga, kes ei ole asjast huvitatud pool ega ürita mulle kärbseid pähe ajada. Muidu võidakse hakata mulle jahu ajama, kust mina neid anüksiaid ja drüssüksiaid tean,” osutas uurija, kelle sõnul on pärast sõltumatu tunnistaja ütluste võtmist juba ükskõik, millist juttu Kuressaare arstid ajavad.
Selgitamaks arstide süüd aprillis Kuressaare haigla sünnitusosakonnas sündinud Katrin Nõgu lapse surmas, algatas politsei kriminaalasja septembris.
Kuigi Kuressaare haiglas suri märtsi keskpaigast kuni aprilli alguseni neli vastsündinut, tunnistas sotsiaalministeeriumi arstiabi kvaliteedi ekspertkomisjon arsti eksimust vaid Katrin Nõgu lapse surmas.
“Selle lapse seisund oli nii kehv, et tema lõppsaatus oleks olnud vist niikuinii siit ilmast lahkumine. Kuid vähemalt sünnitus oleks võinud sel hetkel lõppeda elusa lapse kättesaamisega, kui arst oleks arvestanud kõiki tegureid,” on öelnud ekspertkomisjoni esimees Peeter Mardna.
Mardna hinnangul viivitas sünnitusarst liigselt keisrilõike tegemisega. “See oli meditsiini poolt mingi puudujääk, mida aga ei saa ilmselt kellegi süüks panna,” sõnas ta.
ANDRES SEPP