Väinatamm ei saa avasid enne ülejärgmist aastat

Maavalitsuses lahati eile Väikese väina tammi avade ehitamise eeltööde lõpparuannet. Kahe 18-meetrise ava rajamiseks tuleb tammi meetrijagu tõsta ja hiljem ka uus teekate paigaldada. Praegu on kahte saart ühendavas teetammis vaid üks truup, mis häirib tõsiselt Väikese väina ökosüsteemi.
Saare teedevalitsuse juhataja Aleksander Kollo sõnul rekonstrueeriti aastail 1996-97 20 miljoni krooni eest küll tammi teekate, kuid avade tegemiseks ei olnud toona raha.
Kuni 1996. aastani imbus vesi maavalitsuse keskkonnaosakonna juhataja Elvi Viira sõnul läbi tammi kivide, kuid eriti suurt kinnikasvamist on täheldatud just viimastel aastatel. “Mere eutrofeerumist ei saa seostada vaid viimaste soojade suvedega. Probleem on ikka vee liikumine,” lausus Viira.
Teedevalitsuse kahe aasta taguste arvestuste järgi kuluks ühe ava rajamiseks 15 miljonit krooni, sellele lisanduksid tammi tõstmise ning uue teekatte rajamise kulud. Praegu veel valitsuselt ega Euroliidult tammiavade ehituseks raha ei tule.
“Selleks, et minna Euroopa rahadele peale, peab ta olema hästi põhjendatud. Sellest tööst ei selgu, mis põhjusel on ta keskkonnaohtlik. Peab olema eriti sügav põhjus,” selgitas Muhu valla arengunõunik Hants Kipper.
Tammiavade ehitamisest hakati rääkima juba 1860. aastal rääkima ja neid on aastasaja jooksul ikka ja jälle päevakorda võetud, kuid seni on nende tegemine takerdunud majandusliku tasuvuse taha. “Näiteks 1932. aastal pidi otsekohe neid tegema hakatama. Iga kord on neid põhjendavaks survegrupiks olnud kalurid. Kõige põhilisem on tõepoolest kala,” nentis Elvi Viira.
Kuigi on arvatud, et kala saja aasta möödudes enam nagunii ei tule, on Viira teist meelt. “Loomadel on väga hea geneetiline mälu ja rändeteed on ühed kõige püsivamad nähtused. Ta tuleb,” oli Viira siiakoelmu taastamises kindel.
Tammiavade töögrupp tuleb taas kokku jaanuaris 2000.
SVEA AAVIK