Vanalinna kooli lapsed pole rahul külma söögiga

Vanalinna koolis sööb koolilõunat natuke üle 200 lapse. Söökla puhvetis aga, kus müüakse saiakesi, &#353okolaadi, jäätist ja küpsiseid, lookleb igal söögivahetunnil pikk järjekord.
Puhvetijärjekorras seisvaid lapsi küsitledes selgus, et kõige sagedasem põhjus, miks lapsed korralikku koolilõunat ei söö, ongi see, et söögivahetunnile eelneva tunni jooksul laudadele valmis pandud toit on külm. Vähem mainiti seda, et toidud ei ole maitsvad, et liiga tihti on supp ja et mõnikord on toidu seest juuksekarvu või muid “lisandeid” leitud.
Viienda klassi ligi kolmekümnest lapsest, kes algklassides õppides koolisööklas lõunatas, käib praegu söömas alla kümne. “Ega need söögid eriti head pole ja toit on külm ka. Eelmisel kuul lõpetasin sellepärast siin sööklas söömise ära,” rääkis üks poiss. Paljud lastest, kes söömas käivad, tunnistasid, et on sööjate nimekirja jäänud, kuna saavad koolilõunat tasuta või soodushinnaga. Kui asi paraneks ja toit korralikult soe oleks, käiks selle klassi lastest söömas valdav enamik, näitas klassis korraldatud kiirküsitlus.
Kuuendat aastat Vanalinna kooli sööklat haldava OÜ Veastera juhatuse esimees Ene Aulik selgitas, et kuna söökla ja köögi kitsad ruumid ning söögivahetunni lühidus ei võimalda järjekorrast toitu jagada, pannakse söök portsjonite kaupa lauale valmis. “Ma ei vaidle vastu, et kui toidujagamise ring saab täis, on esimesed portsjonid rohkem jahtunud. Olen toidujagajatele soovitanud, et ühel päeval tehtaks ring ühtepidi ja teisel teistpidi, et ühed ja samad lapsed kogu aeg jahtunud toitu ei saaks.” Auliku sõnul väiksemad lapsed liiga kuuma toitu ja teed ei soovigi.
Üks ema, kelle mõlemad lapsed Vanalinna kooli sööklas söömas käivad, pani ette, et toit võiks olla tirinate või suurte kaussidega laua peal – iga laps saaks siis tõsta endale nii palju kui just soovib, samas ei jahtuks toit nii kiiresti ära. “Minu arvates ei oleks see kuigi suur investeering ning mõtlen, et ehk oleks lapsevanemadki nõus raha kokku panema ja kasvõi ise suured emailkausid ja kulbid ostma.”
“Selge see, et kõik toidud igale lapsele ei maitse, ja seda ei saagi tahta. Aga kui muidu väga maitsev supp on juba nii külm, et rasv kipub peal hanguma, ei taha lapsed seda loomulikult,” lisas lapsevanem, kelle sõnul pole 10-kroonine toidupäev nii odav, et maksta toidu eest, mille laps niikuinii järele jätab.
Söökla juhataja aga peab toidupäeva eest makstavat kümmet krooni liiga väikeseks rahaks, et selle eest lisaks toidu valmistamisele veel söökla töö ümberkorraldamiseks vajalikke seadmeid osta. “Kui jagaksime toitu järjekorrast, tuleks juurde muretseda kuumlett. Kui paneksime toidu laudadele valmis, tuleks osta kulbid ja supitirinad, mis on ka üsna kallid asjad.” Viimast varianti lubas sööklat haldava firma juhataja siiski kaaluda, kui ees ootavad uued hinnatõusud seda vähegi lubavad.
Kooli direktor Sulev Soodla ütles, et tema on söökla tööga väga rahul. “Kui kooli õpilastest 40% sööklas lõunat söömas käib, on see täiesti normaalne,” sõnas ta ja osutas, et söömas käijate protsent oli kõrgem vaid nõukogude ajal, mil koolis söömine oli peaaegu kohustuslik.
Soodla peab lastevanemate tõstatatud külma toidu probleemi liigseks tolmukeerutamiseks. “Kui keegi pakub välja mooduse, kuidas 70 portsjoni kolme minuti jooksul laudadele panna, on väga hea.” Ettepanekule, et söökla võiks kasutada suuremaid nõusid toidu lauale panemiseks, reageeris direktor nii: “Siis peavad nad (lapsevanemad) ise need nõud ostma ka, koolile kuuluvad sööklas ainult lauad ja toolid, ülejäänu on kõik isemajandamisel.”
Söökla juhataja Ene Auliku sõnul tundub, et lapsed kasutavad kodust saadud toiduraha meelsamini saiakeste kui koolilõuna peale. “Kas ei ole asi selles, et lastele antakse liiga palju raha kaasa ja see, kes juba magusat söönud, enam suppi või praadi ei taha. Kodus tuleb aga mingi põhjus välja mõelda, miks enam koolilõunat ei sööda ja nii öeldakse vanematele, et koolitoit on vastik.”
“Väga kahju, et ükski lapsevanem pole otse meie poole pöördunud. Ei tule nad sööklat vaatama, siinset toitu maitsma ega suhtle meiega telefoni teel,” ütles Aulik, kes olevat juba nii mõnigi kord lapsevanemaid vaatama kutsunud, kuidas, kus ja mida nende lapsed söövad.
TIIU TALVIST