Folkloorifestivali Baltica Saare maakonna rühmade ja pillimeeste ülevaatusel

Autor: Ene Kallas
Teisipäev, 16. veebruar 2010.

Loe kommentaare | Kommenteeri

ehk katsumisel Valjala rahvamajas osales sel laupäeval kuus folkloorirühma ja viis pillimeest.

"Saaremaal elab folkloorne traditsioon," tõdes pärast kolmetunnist ülevaatust kunstinõukogu koosseisu kuuluv Ingrid Rüütel. Ta hindas eriti kõrgelt seda, et tänavu oli palju kasutatud kohalikku repertuaari ja mitte vaid seda, mis varem kokku kogutud ja muuseumisse talletatud. Näitena tõi ta Aderkasi laulu- ja tantsuseltsi kogutud materjali. "Väga rõõmus on näha, et need laulud ja tantsud on siiani rahva seas liikvel," sõnas Rüütel.

Eraldi jagas ta kiitust Sõlukile, kes seekord esitas huvitava ja hästi üles ehitatud lastelaulude kava. "Paistis, et see polnud peale surutud, vaid et lastele endile ka meeldis see, mida nad tegid," lausus Rüütel. Mustjala lapsed esitasid hällilaule, lustakaid palasid ning panid rahva "Rotipulma" tantsima.

"Ma arvan, et nendes vanades rahvalauludes on üks imeline vägi, kodutunne ja soojus," tutvustas Mustjala Sõluki juhendaja Helje Raaper kava, "ja kõige parem on, kui neid õpivad tüdrukud, tulevased emad. Sellepärast me neid koos laulamegi."

Folklooriselts Virvik oli välja tulnud Lembit Saameli lauludega. "Kui me 2007. aasta sügisel käisime laule üles lindistamas, siis jättis ta meile erilise mulje oma väga puhta eesti keelega, vaatamata sellele, et ta on suurema osa oma eluaastaist elanud Rootsis," rääkis Marju Saar sissejuhatuseks. "Lembit Saameli suust on laulud lõppenud, aga meie tahaksime need laulud viia uuele ringile. Nähes, kui palju on saalis noori inimesi, siis me usume, et see ring võib saada väga suur."

Orissaarlased olid välja tulnud koguni 31-pealisena. Nii suur rühm mahtus tantsu lööma lava ette ning pillimehed neile lustimiseks mängima.
Leisist olid kohale tulnud nii noored kui vanad. "Värkeli nimi tuli meitele selle läbi, et tuulikuid tehakse Angla mäele," kõneles Tiina Oks. “Värkel on tuulikutel üks väga tähtis osa, ilma milleta need ringi ei käi."

Ka pillimeestele jagus Ingrid Rüütlil aiva häid sõnu. "Pillimehed olid super," sõnas Rüütel, "eriti need viimased kaks – Ain Hannus ja Meelis Mereäär." Kui pillimees laulab ise pillile kaasa, peab ta olema väga hea pillimees, sõnas ta. Meelis Mereäär on aga Rüütli sõnul tänapäeva professionaalne külapillimees.

Oma pillilugusid esitasid Viktor Ilvest, Urmas Rahnik, Sulev Mägi, Ain Hannus ja Meelis Mereäär.

Saarlasi vaatas tänavu üle kunstinõukogu koosseisus Ingrid Rüütel, Angela Arraste, Anne ja Alar Ojalo ning Sille Kapper.

Tänavuse, XXIII folkloorifestivali Baltica peakontserdid on Tallinnas, Pärnus ja Karksi-Nuias. "Seekord on meil säästu-Baltica," muigas Ingrid Rüütel.
Baltica on CIOFFi folkloorifestivalide maailmakalendris olev festival, rahvusliku ja rahvusvahelise folklooriliikumise ere väljendusvorm, mille aluseks on ühelt poolt rahvuslikud ideaalid ja kultuuripärandi säilitamise püüd ning teiselt poolt maailma kultuurilise mitmekesisuse põhimõtte austamine.

Rahvusvaheline folkloorifestival Baltica Eestis, Lätis ja Leedus on osa ülemaailmsest folklooriliikumisest.