Karja kihelkonna lood III (1)

Autor: MM
Esmaspäev, 14. mai 2007.

Loe kommentaare | Kommenteeri

Ülo Parbus. Talupojad 1795–1858 Karja kirikumõis, Arumõisa ja Triigi mõis 124 lk, A4 formaadis, illustreeritud. Raamatu väljaandmist toetas Leisi vald.

Suurel reedel nägi Kuressaares trükivalgust järjekordne osa Karja kihelkonna lugudest. See on järg 2004. aastal ilmunud raamatule Karja mõisa ja 2005. aastal ilmunud raamatule Leisi mõisa talupoegadest.

Seekordse väljaande kaante vahel on andmed kolme mõisa talupoegade kohta. Karja kirikumõisast kirjeldatakse Viiraküla viit talu, Linnaka küla kaheksat talu ja Kopli küla kolme talu, neile lisandub 11 vabadikuperet. Arumõisast on vaatluse all 16 talu ja seitsme vabadiku, Triigi mõisast 28 talu, 15 mõisatöölise, viie metsavahi ja kuue vabadiku pered.

Harvanähtava põhjalikkusega tuuakse lugejani kolme mõisa kõigi perede isikuandmed enam kui poole sajandi vältel, paiguti kuni sajandipikkuse perekonnaloo kirjeldusena. Lisad annavad täiendavat teavet perekonnanimede panemise, nekrutiks võetud meeste jms kohta. Väga väärtuslik abimaterjal igaühele, kelle juured sealkandis ja huvi oma esivanemate vastu.

Minu abikaasa esivanemate kohta oli liikvel suuline pärimus, et Karala külla Lääne-Saaremaal tuldi Karjast. Tänu Ülo Parbuse esimesele raamatule saimegi selgeks, et Käskude juured on Pamma külas Kane talus. Kolmandast ehk kõnealusest Parbuse raamatust leidsime ka Keskülad üles. Tegemist on minu onuga seitsmendast põlvest, kes pere noorima pojana lahkus isakodust Tõllustes ja läks Triigi mõisasse õnne otsima.

Eesti Genealoogia Seltsi Saaremaa osakonnal on kujunenud traditsiooniks igal kevadel mõni kihelkond põhjalikuma vaatluse alla võtta. Aprillis 2005 oli Kihelkonna päev, mis andis teadmise suguvõsauurijate poolt kõige põhjalikumalt ette võetud kihelkonnast Eestis – seal pandud 800 priinimest on uurimise all kolmandik. See oli sõnum samal sügisel Tallinnas toimunud seltsi 15. aastapäeva konverentsist osavõtjatele, eriline üllatus aga mulkidele, kes muidu paistavad silma keskmisest kõrgema uurimistasemega.

Aasta hiljem, aprillis 2006 Kuressaare lossis toimunud Muhu päev aga tõi uue üllatuse – Ülo Rehepapp on üksi kirja pannud ning internetti “riputanud” kõik muhulased alates 1762. aastast.

Tänavu oli Sõrve päev, Karja päev tuleb ilmselt aasta pärast. Juba praegu võib ennustada, et ka Karja kihelkond saab tänu Ülo Parbusele valmisehitatud vundamendi kõigile uurijatele. Parbuse sari ilmub edasi, käsikirjad on valmis kõigi mõisate kohta. Neljas osa tuleb Parasmetsa, Laugu, Metsküla ja Luulupe, viies osa Pärsama, Koikla ja Roobaka ning kuues osa naaberkihelkondade mõisatesse kuulunud Karja koguduse külade kohta.

Olen suguvõsauurimist võrrelnud alpinismiga. Saaremaal on Viidu mäe võtjaid üsna palju, Suurele Munamäele aga igaüks jõudnud pole. Ülo Rehepapp on Mount Everesti mees. Ülo Parbus on ka Himaalajale jõudmas, tema andmebaas on Muhuga samas suurusjärgus. Kui Leisi vald senist tõhusat abi jätkab, saavad lähiaastatel kaante vahele Karja kihelkonna kõik talupojad.

Siinkohal tuleb muidugi mainida ka teisi uurimusi: A. Seppeli poolt 1971. aastal ilmunud tööd Karja kihelkonna luteri usu vallakoolidest tsaariajal, E. Püüa 1977. aastal tehtud diplomitööd Karja kihelkonna asustusest 16. sajandist 19. sajandi keskpaigani, A. Truu uurimusi kodukihelkonnast jne. Seltsi Saaremaa osakonnal on plaanis üllitada oma kodulehekülg, kuhu koondada kihelkondade kaupa kõik vajalik igale suguvõsauurijale.
Karja kihelkonna kohta on andmebaas juba praegu soliidne, aga Ülo Parbuse vaimsel ja Leisi vallavalitsuse materiaalsel toel võib sellele väärtuslikku lisa oodata.

Keeleteadlase kirjutatud raamatut on lahe lugeda. Ka Ülo Parbus on oma teadmisi innukalt genealoogia vankri ette rakendanud. Ma ei räägi ladusast lauseehitusest või kirjavigade puudumisest, selle raamatu väärtust tõstab ka vanade koha- ja isikunimede tänapäevane kirjaviis – härra Parbus on vanad nimed just niiviisi kirja pannud, nagu neid kunagi ammu küla vahel kuulda võis.

Püüan seda pealtnäha lihtsat mõtet veidi avada. Mullu kuulutas Eesti Genealoogia Selts välja aastaväljaande konkursi, kokkuvõtteid tehti seltsi aastakoosolekul Tartus tänavu märtsis. Nominentide hulgas oli nii pärnakaid kui hiidlasi, tiitli sai Riho Saard raamatuga “Kiduspe – Kõpu poolsaare lõunaosa põlisküla”. Tema edu aluseks olnud külaperede genealoogiline andmestik aga on esitatud vanas kirjaviisis, mida mõned uurijad siiani mugavusest kasutavad. Eesti Keele Instituut on siiski seisukohal, et kirikuraamatutesse talletatud vana kirjaviis tuleb nüüdisaegsetes kirjatükkides muuta tänapäevastele kirjanõuetele vastavaks.

Saaremaa suguvõsauurijad seavad Ülo Parbuse kõigile eeskujuks ja esitavad tema töö autasustamiseks järgmisele Eesti Genealoogia Seltsi aastakoosolekule. Täname ka Leisi vallavalitsust sellealase töö väärtustamise eest.

Kalle Kesküla